Miks te arvate, et lapsel on allergia?

Sellise küsimuse esitas mulle kaks nädalat tagasi tuntud lasteallergoloog dr Urve Putnik Mustamäe Lastepolikliinikus. Annemari istus mul samal ajal süles ja mina ää-tasin, mää-tasin, kuni ütlesin, et tal tekivad keelele laigud ja põsed on punased ja põletikulised ning veidi karedad ning käsivartel ja jalgadel on sellised imelikud väiksed täpikesed. Need pole absoluutselt tüüpilised allergianähud. Minu arvates teie lapsel pole allergiat! No aga miks siis perearst ja teine lasteallergoloog sedasi arvasid ja nahatestide järgi pidavat ka nagu teraviljaalergia jms olema. Ei oska kommenteerida. Kuna keel on seedetrakti peegel, siis geograafiline keel võib viidata mõnele seedetrakti probleemile, aga mitte allergiale. Punased põsed ei tähenda samuti allergiat ja käte-jalgade täpikesed on naha eripära. Ja tegelikult on see vist meie pere eripära. Aga, võtame veenivere ja vaatame, mis näitab.

Saime nüüd vastused ja ei teagi, kas olla õnnelik või mitte, igatahes toiduallergiat ja tsöliaakiat pole, samuti astmasoodumust mitte. Olen ikkagi õnnelik :-) Arsti soovitus, et kui ma tõesti arvan, et lapsele miski allergiat tekitab ja seda lihtsalt seetõttu, et mulle miski lapse välimuses ei meeldi, siis võin kahtlusaluse toiduaine max 3-4 nädalaks menüüst välja jätta. Tema lapse naha osas probleeme ei näe.

Ostsin eelmisel reedel ka uue spets allergilise nahaga lastele mõeldud näokreemi ja tundub väärt kreem olevat, sest Annemari näonahk muutub üha ilusamaks. Elame, näeme, hetkel on mul aga palju kergem tunne, et ei pea nii pingsalt kogu aeg lapse menüüle mõtlema, vaid saan veidi vabamalt võtta ja lapsele rukkileiba või speltajahukuklit süüa anda ning ka ise süüa.