Kuidas minust Annemari sai

Kindlasti soovite teada, kuidas ma endale Annemari nimeks sain? Just nimelt sain, sest emme ja issi ju panid selle mulle, mitte mina ei valinud:) Ametlik osa toimus 12. juulil Tallinna Perekonnaseisuametis, kuid ettevalmistusi selleks tehti juba tiba varem.

Kuna emme salamisi arvas, et tal poiss sünnib, siis kindel poisinimi oli juba valmis mõeldud, aga ühte ja seda ainuõiget tüdrukunime veel polnud. Nimeraamat sai ideede saamiseks mitu korda läbi loetud, aga ei miskit. Eelvoorudes figureerisid nimed Pärl, Erin, Roosmarii, Katerina, Katariina, Kristin jne, kuid päris "seda õiget" nagu polnud. Möödus paar nädalat, ja lubatud 30 päeva hakkas juba täis tiksuma, kui lõpuks ühel neist klikkas veel üks variant ANNEMARI. Mõlemad arvavad siiamaani, et just tema oli see, kes selle nime peale tuli, aga tõde ei mäleta nüüdseks enam keegi. Ühesõnaga lõppvooru jõudsid 4 nime. Igaks juhuks küsiti ka vanavanemate arvamust, et kas Katariina, Kateriine, Annemari või Annemai, kuigi mõttes oli otsus juba küps. Ainuke "vana-", kellele Annemari kohe meeldis, oli vanaisa Jüri. Tänud sulle, vanaisa, toetuse eest!

Miks ikkagi Annemari? No esiteks on tegemist lihtsalt ilusa eestikeelse nimega, kus r-täht ka sees. Sobib nii lapsele, kui ka veidi vanemale inimesele. Samuti saab seda hõlpsasti välja öelda võõrkeeltes. Ja mis kõige olulisem - sobib suurepäraselt minu perekonnanimega.

Miks minu nimi kokku kirjutatakse? Kuna emme ja issi lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et seda võiks ka lahku kirjutada. Ja kirjapilt on ka kokku kirjutades ilusam - Annemari. My name is Arendi, Annemari Arendi :) Kui ikka meelde ei jää, kas kokku või lahku, siis mõtle, et kirjutatakse nagu saekaater või karupüksid või viinamari :)