Parim peidukas

Kui mul tuju hea, siis käteplaksu löön. Kui mul tuju hea, siis püüan seda teistelegi näidata ja igasugu koerustükke teen ...

Näiteks aitan koristada tuba - kõik kivikesed lillepotist võtan välja, kõik paberkandjad imepeeneks teen, sahtlid ja CD-riiulid tühjendan ma vaevata jne.

Veel meeldib mulle korrastada emme ja issi raha- ning käekotte ja märkmikke. No sealt leiab ikka igasugu prahti - tshekid, kollased märkmepaberid, visiitkaardid, pangakaardid, dokumendid jms. Nüüd te küsite, kuhu ma kõik selle prahi panen? Mul oli neile tänaseni hea panipaik - arvutikott. Täna avastasin aga parema peiduka - emme särk. Nii hea oli kõik mittevajalik ja silma riivav emme särgi alla toppida, kui emme telefoniga rääkis :)

Üks, kaks, kolm ... läks!

Minu issi üks lemmiklaule on "16 kannu ...", minu oma "16 sammu ..." ning ... emme lemmikut ma kahjuks ei teagi :(

Oma üksikud esimesed sammud iseseisvalt tegin juba 11-kuuselt. Aastaseks saades oli mu rekord 3-4 sammu. Iga päevaga tahtsin aga rohkem ja rohkem ise kõndida, kuid tasakaalust ja julgusest jäi vajaka.

Aga 16. juuli hommikul võtsin end kokku ja sammusin üksinda üle toa 16 sammu. Jesssss! Järgmisel päeval üllatasin end, emmet ja issit uuesti - tegin juba 31 sammu. Niisiis ... MA KÕNNIN :)

Muide, Karoliine, Mathias jt sõbrad, kõndimises polegi midagi keerulist - peab vaid tahtma, keskenduma ning muidugi füüsiliselt valmis olema. Tehke järgi!

Tatratrall ja petipidu

Kui sünnipäeva puhul võib torti süüa või reede õhtul võib issi vabalt õlut juua, siis miks mina ei tohi tatrapudru söömisel sellega mängida?

Mulle nii maitseb tatrapuder, õigemini olen üliõnnelik, kui emme seda mulle keedab. Tatrateri on nii hea katsuda ja pigistada ja õhku visata, mööda lauda laiali ajada, ninaauku toppida ja juustesse lennutada. Teised pudrud pole pooltki nii loovad.

Aga emmele vist üldse tatar ei meeldi. Olen küll paar korda üritanud teda sellega mängima meelitada, aga asjatult. Õnneks on ta mul siiski kord või kaks lubanud teha tõelist tatratralli. Viimane teadaolev trall toimus poolteist nädalat tagasi :)

Muide, petipidu on sama lahe. Eile ise tegin. Tasub proovimist!

Rätipoiss, matkasell või lihtsalt vandersell

Kes oleks uskunud, et üks tavaline aprillikuine matkapäev võib muuta kogu elu. Tõsi see on. Tänaseks on minust saanud kuulus kanderätimodell. Tõestusmaterjaliks on juuli 2005 ajakiri Pere ja Kodu ning Looduspere koduleht www.looduspere.ee . Kes otsib, see leiab :)

Olen väike marakratt

Olen väike, olen alles väike ja päris koolis veel ei käi.
Kuid minu väike karu peake on koerustükke täis ...

Nimelt täna, kui emme issiga telefoniga rääkis, ja minul mähkut jalas polnud, katsetasin kakaga mängimist. Jube lahe oli, nagu loovustoas kohe. Aga kaua ei saanud sellega mätsida, kuna emme kohe märkas ja viis mu vannituppa pesema.

Ja siis mõne aja pärast, kui emme oli kaka-loo juba unustanud, pistsin mulle antud pooliku nektariini arvutikotti. Tahtsin issile üllatust valmistada, aga jälle emme märkas, kui ma nektariini korraks kotist välja tahtsin võtta, et veel üks amps võtta. Eile tahtsin ka issile üllatust valmistada esimese tööpäeva puhuks, nimelt panin pudrulusika tema prillitoosi :) Aga see va emme võttis selle sealt jälle välja. Üldse ei lasta üllatusi teha, mis elu see küll on!

Lõpuks sain ma ikka ühe pahandusega ka hakkama. Ma olen seda varem ka teinud ja arvatavasti teen edaspidigi - ajasin toidukausi ümber ja siis ei saanudki emme mulle rohkem süüa anda :)

Annemari,
1-aastane