Lugu sellest, kuidas 6. oktoobril üks naabripoiss mulle õues kastanimuna andis. Tegelikult küll viskas mu jalge ette ja siis ma ise võtsin selle üles. Alguses arvasin, et see on pall ja ütlesin seda selge sõnaga "pall" ka emmele. Aga emme parandas mind ja ütles, et see on kastanimuna. Minule jäi sellest meelde muidugi vaid viimane sõnapool ja sellest hetkest peale mõtlen ma ainult sellele, kuidas poiss andis mulle muna ...
Järgmisel päeval muudkui korrutasin "poiss mna", poiss mna" ja lõpuks võtsin end kokku ja ütlesin täislausega "poiss täh mna" :)
Tänaseks on lisaks looma- ja masinahäälitsuste ning miimika imiteerimisele minu sõnavaras järgmised ca 20 sõna/häälikut: iss (issi, kõik meessoost isikud, tiss, suss, uss); emme; pall; poiss; mna (muna); (ai)täh; kaa (kiik, kiikuma, puud liiguvad); ta (tita); mõmm (karu); opa (hüppama); ta-daa (head aega); te(r)e; pa (lamp); buu (puu, kuu); tä (tähed taevas ja kirjutamiseks); pas (pats); alla (telefon, helistama); nina; ä-ähh (magama); päh (tundmata tähendusega sõnad).