Annemari ABC

17 jaanuar 2006

Mängime neid mänge jälle

Tsau, sõbrad. Ühel päeval emme ja issiga trallides tuli mõte, et panen ka siia kirja need mängud, mis mulle praegu rõõmu pakuvad.

KOMPOSTRIMÄNG. Selle mängu mõte on pastakaga paberilehtedesse, vihikutesse, ümbrikutele, postkaartidele ja reklaamvoldikutele aukude tegemine. Värskem versioon sellest mängust on ajalehtedesse pandud inimeste piltidel silmi välja torkida. Mitte, et ma vägivalda pooldaks, vaid need silmad ja suud on nagu märklauad, millele tuleb täpselt pihta saada. Üheks viimaseks tabamuseks olid näiteks Linnalehes onu Elton ja tema peigmees. Perfektse augu eelduseks on abinõu, et komposteeritav paberitükk või ajaleht tuleb asetada mõnele pehmemale esemele, näiteks tekile või vaibale, et pastakas sellest ilusti läbi läheks.

PEITUSEMÄNG. Sellest kirjutas emme juba täpsemalt siin. "Emme" võib asendada ka "issiga".

TORNIMÄNG. Selle mängu mängimiseks peab olema terve hulk vidinaid, millest on võimalik torne ehitada. Mina olen selleks seni kasutanud "jenga"-klotse või teeküünlad. Kindlasti leiaks abi ka tikutopsidest, õllepurkidest, mänguklotsidest, cd-plaatidest jne. Esialgu ma ainult lõhkusin torne, mida emme ja issi ehitasid. Nüüd leian, et neid on ka ise päris huvitav ehitada. Ja siis hoogsa käehoobiga purustada :)

DR. ANNEMARI. Tegemist on klassikalise arstimänguga. Emme muretses mulle laheda arstikomplekti, kus sees arstipõll, arstimüts ja erinevad arstiinstrumendid. Panen siis põlle ette ning mütsi pähe ja asun emmet ning issit kuulama. Nii selja, kui ka kõhu pealt. Mõnikord kuulan ka kätt ja jalga, samuti karumõmmit ning nukut. Oluline selle tegevuse juures on hingamine. Kui emme, issi, karumõmm või nuku seda ise hästi teha ei oska, siis näitan ise ette - sügavalt sisse ja välja.

HÜPPAMISE MÄNG. Hüppamine on lahe. Kui võimalik hüppaksin kogu aeg ja igal pool. Hüppamiseks saab kasutada spets palli või batuuti või madratsit. Minu lemmikkoht on siiamaani olnud emme-issi voodi magamistoas. See on selline lahe vedrukushett. Võtan kõigepealt hoogu ja jõnksutan end mõned korrad, seejärel hüppan üles, õhus tõstan jalad ette ning maandun potsti pepule. Ja seda niikaua kuni võhma jagub.

TUTTU. See mäng on seotud magamaminekuga. Tavaliselt loeme me enne tuttujäämist emme või issiga voodis raamatut. Mõnikord kui ma pikalt lugeda ei viitsi, siis keeran kiiresti kõik leheküljed läbi, hüüan "Tuttu!" ning panen pea padjale ning silmad kinni. See ei tähenda aga seda, et ma nüüd tingimata magama jääksin. 5-10 sekundi pärast plõnksan jälle istuli, haaran raamatu ja asi algab otsast peale - raamat lõpuni, "Tuttu!", pea padjale, silmad kinni jne. Lahedaim osa on see, kui emme-issi arvavad, et ma tõesti tuttu jäin, tule kustu pnevad ja püüavad ka ise magama jääda. Mina aga tõusen püsti panen tule põlema ja tahan mängida.

KARLSSON. Minu lemmikmultikas on "Karlsson katuselt". Kuna aga seda iga päev telekast ei näe, siis tuleb aeg-ajalt ise Karlssonit teha. Issi haarab mind kätele ja lennutab toas nagu Karlssonit ringi. Mina ise teen propelleri mootori häält - prrrrrrrrrrrrr.

TANTSUPIDU. Tantsimine on teadagi eneseväljendamise vorme. Meie issiga väljendame ennast mõnikord sellega, et kui kõlab hoogne muusika, siis issi "tantsib" mööda tuba ja mina üritan tema jalgevahelt läbi joosta. See on üks väga vana eesti rahvatants :) Issi aitab ka kaasa ja hüppab aeg-ajalt üles, et ma kenasti läbi mahuksin. Oi seda naeru ja kilkamist. Mõnikord tantsime ka klassikalisemaid tantse - valssi, foxtrotti, rumbat.

MÕÕDULINDI MÄNG. Nägin emmet ja issit ühe imeliku riistapuuga imelikke asju tegemas -emme hoidis sellel metallist vidinal otsast kinni ja issi ruttas teise otsaga teisele poole tuba ja siis nad arutasid midagi ja kirjutasid paberi peale imelikke sümboleid. Hmm, seda kohe pidi järgi proovima. Igavene lahe asi see mõõdulint. Tõmbad lindi välja ja see kerib end ise tagasi, kui ühte nuppu vajutada. Kui mõõdulindi kätte saan, siis käin mööda korterit ringi ja "mõõdan" asju. "Mõõta" saab ka niimoodi, et issi tõmbab lindi pikalt välja, mina lähen otsast kinni võtma, aga issi laseb klõpsti lindi jälle kokku. Ja nii ma siis jooksengi edasi-tagasi. Ettevaatlik peab olema, et selle riistapuuga endale haiget ei teeks.

KOKKAMISE MÄNG. Selle mängu tõeliseks mängimiseks peavad olema tolerantsed vanemad, kuna see mäng on märksa huvitavam päris toiduainetega mängimisel. Mul on olemas oma kööginurk ja rikkalik valik lastenõusid. Toiduained saan emmelt. Seejärel segan vajalikud ained (peamiselt kuivained) potis kokku ja lähen valmissaanud toitu ka emmele-issile maitsmiseks pakkuma. Tolmuimeja peab käepärast olema, sest vaiba seest on hirssi ja tatart muudmoodi väga raske kätte saada. Mõnikord teen emmega koos ka päris kooki - segan tainast ja aitan seda koogivormi panna.

JOONISTAMINE. Vot see on lahe tegevus. Kui kuskilt pliiatsi või pastaka leian, siis püüan endast ka märgi maha jätta. Kas siis paberilehele või seinale või parketile või külmkapiuksele või siis hoopis oma jalale või kõhule. Millegipärast on joonistusvahendeid järjest vähem ja vähem käeulatusse sattuma hakanud. Mul on ka üks suur pappkarbi kaas, kuhu mulle koos külalistega joonistada meeldib. Sealt leiab näiteks hobuse ja kala ja mitu palli ja lehma ja kaelkirjaku ja maja ja liblika ja poisi ja karu ja lilled ja .... Mõnus on teha ka käe- ja jalajälgesid. See käib nii, et paned käe või jala paberile ja siis vead pliiatsiga juti ümber.

BÄNDI TEGEMINE. Mul on natuke bändikama, teeme bändi, sõbrad? Siiamaani olen läbi ajanud sooloartistina. Mängin sünti, puhun pasunat, laulan mikrofoni, taon ksülofon ja toksin koeraklaverit. Mõnikord kui paps viitsib oma tolmunud kidra välja võtta, siis saan musitseerida ka koos temaga. Laulutuju tuleb peale siis, kui raadiost või telekast mõni meelepärane lugu tuleb. Issi ütleb, et jõuran nagu purjus meremees :)

TSIRKUSEAKROBAADID. See mäng meeldib kindlasti kõigile minuvanustele. Ronin mööda issit üles ja siis issi võtab mu kätest või jalgadest kinni ja tõstab mind üles rippuma või kukile või selja peale või õlale. Eriti änksa on pea alaspidi. Päris saltosid ma veel ei viska, aga eks see ole aja küsimus.

VANNIMÄNGUD. Vesi, water, wasser, voda - minu sõber :) Seda saab juua, valada, pritsida, patsutada, püüda, kinni keerata jne. Vannis olles tõmban sinna ka kõik esemed, mis vanniservale on pargitud. Shampoonipudelid, svammid, topsikud, kopsikud, kummipiilud, kummidelfiinid, laevukesed ja muu parajasti kättesattuv kraam. Siis võtan kraanist kopsikusse vett ja valan enda peale ja seina peale ja emme peale ja issi peale. Siis tõmban punni eest ja vaatan kuhu vesi voolab. Lahe on ka see, kui emme törtsu shampooni vette paneb. Siis tuleb palju mulle ja vahtu ja lõbu on veelgi laiemalt.

MOEDEMONSTRATSIOON. Mood on huvitav valdkond ja selle arengutel on kasulik silm peal hoida. Harjutan kodus tihti catwalk'i. Minu erialaks on mütsid ja jalanõud ja päikeseprillid. Lasen siin tihti paljalt ringi, ainsaks kehakatteks mõni müts või päikeseprillid. Paljalt seetõttu, et siis tuleb vastava mütsi või prilli eripära kõige paremini välja. Jalanõudest imponeerivad mulle emme mustad kandadeta kingad. Tõmban need jalga ja paarutan siis mööda tuba nagu seitsmepenikoormasaabastega ringi.

NAERIST TÕMBAMAS. Kas mäletate sellist vene muinasjuttu nagu "Naeris". Taat hakkas naerist ma seest välja tõmbma: tirib ja tirib, aga välja tõmmata ei jaksa. Taat kutsus eide appi. Eit hakkas kinni taadist, taat naerist - tirivad ja tirivad, aga välja tõmmata ei jaksa... Ka meie tirime kodus naerist välja. Emme või issi loeb ette ja mina sikutan ja sikutan ning ütlen :"eiõua". Kui eit ja lapselaps ja kutsu ja kiisu ja hiireke on appi võetud, siis saamegi selle juraka lõpuks kätte.

ALLO-ALLO. Üks lihtne mäng alati käepäraste vahenditega on telefoniga helistamine. Tänapäeval on vist peaaegu igas peres olemas mobiiltelefon. Mina haaran emme või issi taskutelefoni kätte, tõstan kõrva juurde ja käin tähtsa näoga vadistades mööda tuba ringi. On juhtunud ka nii, et vajutan kogemata õiget nuppu ja siis helistangi päriselt. Kui telefoni käepärast pole haaran taskuarvuti või telekapuldi või pliiatsikarbi. Lauatelefoniga on ka äge riistapuu. Seal saab ühele oranzhile nupule vajutades teha nii, et kuuled kõike ilma toru käes hoidmata.

13 jaanuar 2006

Menüü nr. 4

Kas olete kunagi proovinud süüa kala jäätisega? Julgen soovitada. Üsna söödav.

Lugu iseenesest järgmine. Emmel oli vaja linna peale omi asju ajama minna. Minu õhtusöögi tegi ta eelnevalt valmis. Menüüs olid seekord ahjus fooliumi sees küpsetatud forell, keedetud kartul ja brokkoli ning kapsa-kurgi salat. Ports pandi taldrikule valmis ja taldrik laua peale.

Istusime siis issiga mingil hetkel lauda, et veidi pruukosti võtta. Nokkisin natuke kapsast ja terakese kala, kuid siis tuli meelde, et emme oli ju poest jäätist ostnud. Kuna ma lehmapiimatoodetega esialgu eriti sina peal pole, siis oli emme leidnud spets jäätise, mis valmistatud sojakoorest. Ja see magus suutäis tuli mulle nüüd õhtusöögilauas meelde. Kasutades kavalaid psühholoogilisi nippe, viisin issi lõpuks niikaugele, et jäätisetopsik lauale ilmus. Kuid ega issi ka loll ole, et mulle kohe jäätist ette kühveldama hakkab. Leppisime kokku, et igale lusikatäiele jäätisele peab eelnema ka tükike kala. Vahele ka näputäis kurki ja kapsast.

Mõtlesin, et olen kaval ja hakkasin võtma järjest pisemaid kalakübemeid. Ei läinud läbi. Ka jäätiselusikatäied muutusid imepisikesteks. Seega, kui tahtsin saada korralikku suutäit jäätist, pidi ka kalapala olema piisavalt pirakas. Issigi näitas vahepeal ette, kuidas see vaheldumisi kala ja jäätise söömine käima peab.

Kokkuvõtteks said otsa kõik kapsas ning kurk ja pool kalaportsjonist. Sinna juurde terve keedetud kartul ja veits brokkolit. Olgem ausad, taldrikutäis oli ikkagi üsna suur.

12 jaanuar 2006

Tulin trepist üles

Teate, mida ma täna tegin? Tulin ise trepist üles. Õuest viiendale korrusele. Umbes 90 trepiastet. Issi läks ees ja mina tulin emmel käest kinni hoides tipa-tapa järele. Tegelikult see ikka nii kerge polnudki. Trepid ju suurte inimeste järgi ehitatud. Vahepeal hakkaski jalg töntsiks muutuma, kuid siiski ei lasknud ma emmel end sülle võtta ja pingutasin lõpuni. Trepiastmed olid küll kõrged ja neid tundus olevat lõputult palju, kuid ära tegin. Jess.

09 jaanuar 2006

Uued pildid

Heipparalla. Minu pildialbumisse lisandus detsembrikuu. Kaege perra :)

06 jaanuar 2006

Emme, peitu!

"Emme, peitu!" on peitusemäng, kus emme või mina ennast teineteise eest ära peidame. Kumb peitu peab minema, seda ei tea keegi, sest üldjuhul ajan mina emmet või emme mind ümber laua taga ja siis lihtsalt emme kaob. Ja siis ma lähen emmet otsima. Ma ei uskunudki, et emps nii hästi end peita oskab. Näiteks koridori tagumisse nurka või pimedasse vannituppa või valgesse vannituppa hommikumantlite alla või magamistuppa voodi taha jne. Aga emme abiga olen ta muidugi alati üles leidnud.

Emme ikka tahab, et mina ka peitu läheksin, aga kuna ma tean, et ta ei leiaks mind nagunii üles leida, ei viitsi ma kaugemale minna, kui köögi külmkapi ees seista ja endal silmad kätega kinni katta :)

Tegelt on täitsa lahe mäng. Täna tahtsin ma seda terve päev mängida, aga emps väsis juba poole päeva pealt ära ja tahtis süüa või süüa teha. Jään nüüd issit ootama :)

05 jaanuar 2006

Annemari vestlussõnastik

tere memm = tere lumememm (nähes akna peale joonistatud lumememme)
torn tuli = kõrge torn või korsten või mast punaste tulukestega
orav läks peitu = kui orav üle rõdu jooksis
koru = kuuldetoru
issi kell = issi kell
poti peitu = kui massaazhiõli pudel diivani alla lükata
issi/emme kakab = no comments :)
issi/emme tudu = magab
õlu = õlu
jopi = jope
oku = jänku
tiss too = tahan tissi tugitoolis
kakk = tekk
kallu = küünal
pahl = mahl
porss = morss
õua = õun
arra, arrakoo = mandariin, mandariinikoor
koo = kook
ink = sink
issi tarr = kitarr
äät = jäätis
emme/issi boo = emme/issi shampoon
teet = pasteet
arrup = sõrmus
aturi = arvuti

Emme lisab veel:
atu = auto,
pii = piim,
paku = pauku (aastavahetuse ilutulestikupaugud),
pamp = lamp (enne oli vaid pa),
ekk = tekk (samm edasi),
istu = istub või istu või pane maha,
ett = vett (kui ta vett tahab juua),
kars = karlsson.

Hetkel ei tule rohkem sõnu pähe, aga neid on veel ja veel ja iga päev tuleb aga juurde :)

04 jaanuar 2006

Minu tegemised uuel aastal

Olen haige. Vana-aasta viimasel päeval tuli köha ja palavik ning järgmisel päeval ka nohu. Emme arvas ja kasrtis, et tegemist on viirusliku kopsupõletikuga. Õnneks arstitädide arvates asi nii hull ikka pole. Olemegi nüüd emmega kodus ja ravime mind rahvalike ravimeetoditega.

Mõnes mõttes on haige päris tore olla. Emme ja issi on kohe käepärast, jooksevad kui nööri mööda, et mul ainult hea oleks ja ruttu terveks saaks. Sain isegi endale arstimängu komplekti :) Ma saan nüüd ise ennast ja nukut ja karumõmmi ja emmet ja issit kuulata nii kõhu, kui selja pealt ja kraadiklaasi kaenla alla panna. Ehk järgmine kord päris arsti juurde minnes ma enam ei kardagi arstitädi ...

Täna õpetas emme mind (mängult) putru keetma. Andis mulle väikse pudrupoti, sinna sisse panime riisihelbeid ja pärast maitseks ka rosinaid. Tuli väga maitsev. Ise tehtud, hästi tehtud ja pärast oli muidugi terve köök ja tuba seda putru täis :)

Viimastel andmetel mul palavikku polnud ja köhin ka juba vähem. Ja kõige parem uudis on see, et mul on nüüd 13 hammast suus. Esimene alumine silmahammas ilmus nähtavale 2. jaanuaril 2006 :)